Annetada saab kas asju ja raha või enda aega – seepärast on heategevust ja strateegilist filantroopiat, sh vabatahtlikku tegevust käsitletud ühe teema all. Lisaks vabatahtlike toetuste otsimine laiemalt (ingl fundraising).

Annetamine

Annetus (ingl donation) on vabatahtlik rahaline või muu kingitus, millega ei kaasne kohustusi, vastuteenet ega teenuse osutamist. Annetus võib olla samas sihtotstarbeline. Igaüks saab osaleda annetamises ja igaüks saab otsesel või kaudsel moel annetamisest kasu.^_

Annetamise teemal on oluline probleem, et kodanikuühendused ei võta annetuste kogumist kuigi tõsise alternatiivina projektipõhisele rahastusele.

Samuti ei pöörata piisavalt tähelepanu annetajate hulga kasvatamisele ega ühekordsete annetajate muutmisele püsiannetajateks.

Ühendused ei kasuta piisavalt mugavaid ega tähelepanu äratavaid annetusviise, ka ei olda piisavalt paindlikud erinevate annetusviiside kasutamisel.

Samal ajal esineb takistusi seadusandluses, eelkõige annetuste liiga madala piirmäära osas. Näiteks võivad ettevõtjad loobuda kodanikuühenduse toetamisest, sest ühendus ei ole Vabariigi Valitsuse kinnitatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjas, mis tähendab, et ettevõtte jaoks on annetamine kallim.

Vähene on ka annetajate, nii eraisikute kui ettevõtjate, tunnustamine.

Avalikus sektoris on suuresti tähelepanuta jäetud kodanikuühenduste tingimuslik rahastamine ehk see, kui avalik sektor toetab projekti näiteks juhul, kui teine osa rahatusest leitakse ärisektorist.

Fundraising

Fundraisingu all peetakse silmas igasugust tegevust vabatahtlike toetuste otsimisel ja saamisel. Ingliskeelne fundraising tähendab ka teiste finantseerimisallikate otsimist, sh projekti- ja tegevustoetusi. Eesti keeles võib annetuste kogumise tähenduses kasutada ka mõistet „korjandus“.^_

Seni on vähe tähelepanu pööratud vabatahtlike toetuste otsimisele ja saamisele ehk veidi üldisemalt annetuste kogumisele (ingl fundraising), samuti strateegilisele filantroopiale ning selle seosele ettevõtlusega.

Vabatahtlik tegevus

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja rahalist tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ning rahalisi või esemelisi annetusi ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus võib olla omal algatusel ehk iseseisev või osalemine mõne organisatsiooni algatatud ja ellu viidud tegevustes.^_

Kodanikuühenduste vaatest on oluline puudus, et mitte kõik rahastajad ei arvesta vabatahtliku töö kui ühe osaga projekti omafinantseeringust. Kuigi vabatahtliku töö kogemusega arvestatakse tööle kandideerimisel üha enam, on seal siiski veel arenguruumi.

Samal ajal on puudus valdkonna eestvedajatest, koolitajatest või vabatahtlike juhendajatest.

Avalikkuses levib hoiak, et vabatahtlik tegevus võrdub ainult füüsilise tööga, näiteks riisumine, kuigi samal ajal on tegelikult levinud ka nö teadmistepõhine vabatahtlik tegevus või professionaalide vabatahtlik tegevus.

Professionaalide vabatahtliku tegevuse edendamist takistab nö vahemehe puudumine, kes aitaks kokku viia potentsiaalsed vabatahtlikud või neid ühendava ettevõtte ning sobiva kodanikuühenduse. Vahemehe puhul jääb õhku aga küsimus, kes peaks selle rolli endale võtma.

Ka vabatahtlike endi seas valitseb teadmatus, sest sageli ei teata, et nende tööd saab pidada vabatahtlikuks tööks – näiteks on see sage juhus kogudustes. Samuti puudub vabatahtlikel endil ülevaade laiemast pildist, milleks nende ühekordne vabatahtlik kasulik võib olla.

Kodanikuühendused aga ei pruugi sageli näha vabatahtlikke kui lisaressurssi. Ühendused on suutelised pakkuma pigem lühiajalisi tegevusi, püsivabatahtlikke aga otsitakse oma ala spetsialistide seast, kel pole lisapanuse jaoks aga aega. Samuti on ühendustes probleeme vabatahtlike motiveerimisega.

Püsivabatahtlikkuse edendamisel võib probleemiks osutada seegi, et kodanikuühiskonda tarbitakse nö kampaaniakorras, otsitakse eneseteostusvõimalusi ilma kohustusteta.

Kitsamatest teemadest on probleemiks aastaid tagasi SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali projektikonkursiga loodud viie piirkondliku vabatahtlike keskuse jätkusuutlikkus. Kuigi algselt planeeritud, ei suuda keskused end ise ära majandada, sest vabatahtlike vahendamine või nõustamine pole teenus, mis kulud tasa teeniks.